Noor Southea arst Arthur Ignatius Conan Doyle kirjutas 1887. aastal oma viletsale palgale lisa teenimiseks jutustuse „Etüüd punases”. Esimest korda astus lugejate ette detektiiv Sherlock Holmes, kes ravis igavust kuritegude uurimisega, ja kui piisavalt huvitavaid pahategusid parajasti ei olnud, siis ka viiulimängu ja kokaiiniga.Nüüdseks on ta maailma kõige tuntum detektiiv ja tema seiklustele elavad kaasa üha uued põlvkonnad. Kindlasti aitavad sellele kaasa Conan Doyle’i (1859–1930) raamatute põhjal tehtud filmid ja telesarjad ning 19. sajandil tegutsenud Sherlock Holmes on tänu neile muutunud vägagi tänapäevaseks kangelaseks. Paljude jaoks on ta raamatu lehekülgedelt maha astunud ja reaalseks inimeseks saanud. Majja 221b Baker Streetil saadetakse veel praegugi kirju, milles palutakse abi mõistatuslike juhtumite lahendamisel. Kindlasti ei lahtu nende juttude kummaline veetlus ka tulevikus ja üha uued lugejad seavad end koos doktor Watsoniga kuulama järjekordset geniaalselt lihtsat lahendust. Käesolev köide lõpeb Sherlock Holmesi ja doktor Moriarty surmaheitlusega, millega Conan Doyle lootis oma detektiivile lõpu teha. Lugejad aga sellega ei leppinud ning nõnda ei jäänudki see viimaseks Sherlock Holmesi kogumikuks.